Refleksioon

Lisasin õpilepingu lõppu refleksiooni, mida saab näha siit.

Kuues teema: õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet

Selle teema ülesandeks on tutvuda lugemismaterjalidega ning panna lugemismaterjalide ja oma kogemuse põhjal kokku “Kvaliteetse digitaalse õppematerjali 10 käsku”. Lisaks 10 käsule võiksite oma blogipostitusse lisada ka muud mõtted õppematerjalide kvaliteedi teemal ning jälgida kaasõppijate postitusi ja kommentaare.

Õppematerjalide loomise osas vahet ei ole kas koostad selle digitaalselt või mitte, sest mõlemal juhul tuleb mõelda kvaliteedi peale. Üks oluline vahe on selles, et digitaalse õppematerjali puhul saab seda muuta õppijale huvitavamaks, mitmekesisemaks ning muudatuste sisseviimine on lihtsam. Õppematerjalide koostamine peaks olema loojale huvipakkuv ning tulema soovist ise midagi teha, mitte vajadusest kellelegi tõestada, et saan sellega hakkama. Tulemuse üle peaks olema õnnelik nii selle looja, kui kasutajad. Keegi ei tea, kui kaua õppematerjali loomine aega võttis, vaid kõik näevad valmis tulemust, seega ei tohiks neid luua kiirustades.

Kvaliteetse digitaalse õppematerjali 10 käsku

1. Eesmärgid - mõtle, kellele ja miks sa üldse õppematerjali looma hakkad
2. Keskkond - vali sihtgrupile vastav keskkond
3. Teema - püsi teemas, ära kaldu kõrvale
4. Arvesta sihtgrupiga - arvesta eakohase tekstiga
5. Kontrolli õigekirja - kellelegi ei meeldi lugeda vigast õppematerjali
6. Viitamine - et viitamine poleks viitamise pärast ja ei muutuks koormavaks, st viited peavad olema, aga niimoodi pandud, et see ei segaks õppimist
7. Kasutamismugavus - õppematerjal peaks töötama võimalikult paljude seadmetega
8. Autoriõigused - jälgi, et autor lubab enda koostatud materjale kasutada ning luba ka enda poolt loodud materjale kasutada
9. Atraktiivsus - õppematerjali koostades mõtle sellele, et see oleks õppijale huvitav, aga ära ainult üle pinguta
10. Hinnang - esmase hinnangu saamiseks kasuta kolleegide abi, et näha õppematerjali läbi teiste silmade ning arvesta soovitustega

Loetud materjalidest tooksin välja ADDIE mudeli, mis jagab õpisüsteemide arenduse viieks etapiks:

analüüsi etapp (ingl Analysis);

kavandamise etapp (ingl Design);

väljatöötamise etapp (ingl Development);

kasutamise etapp (ingl Implementation);

hinnangu andmise etapp (ingl Evaluation).

Kasutatud allikad

http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-koostamise-protsess-ja-kvaliteet/

Link ülesande püstitusele:

http://oppematerjalid.wordpress.com/2014/04/18/viimane-teema-oppematerjalide-koostamise-protsess-ja-kvaliteet/

Viies teema: õppematerjalide autoriõigus

Teie ülesanne on järgmine:

• Tutvuge lugemismaterjaliga.
• Analüüsige ühte enda tehtud õppematerjali või mõnest Eesti repositooriumist leitud õppematerjali autoriõiguste järgmise seisukohast. Kas õppematerjali loomisel kasutatud teiste autorite teostele on selgelt viidatud? Kas illustratsioonide kasutamisel on järgitud autoriõiguse reegleid? Kas õppematerjalile litsentsi valides on lähtutud piirangutest, mida seavad selle loomisel kasutatud materjalide litsentsid? Jne. Proovige leida avatud sisulitsentsiga alternatiivid ilma loata kasutatud fotodele ja tekstidele.
• Kirjutage ajaveebipostitus ja lisage sinna oma mõtted autoriõiguste ja avatuse teemadel.

Esimesed kokkupuuted antud teemaga ulatuvad põhikooliaega, kui tuli koostada referaate, mille puhul õpetaja rääkis kasutatud kirjandusele viitamisest. Seega referaate ja uurimistöid koostades oleme teadlikud, et kõik kasutatud allikad peavad olema viidatud autori nime ning teosega. 

Veebipõhiselt puutuasin ma litsentside teemaga kokku, kui osalesin Tiigrihüppe koolitusel, mille käigus tuli enda loodud fotodele juurde lisada, millistel alustel võib fotot kasutada.

Ise õppematerjale koostades unusatatakse tihi enda nimi autorina üldse kirja panemata ning samuti ei lisata, millistel alustel võib koostatud materjali kasutada. Kõige sagedamini eksitakse internetist leitud fotode avaldamisega. Isegi olen tihti otsinud mõne kuulutuse jaoks fotosid ning sel juhul olen püüdnud meeles pidanud, et pean kontrollima, kas võin seda kasutada või on sellele fotole lisatud mõni CC litsentsidest. Õppematerjale luues oleks hea, kui antud valdkonna asjatundja vaataks selle üle ning jagaks soovitusi. Selles osas on hea võimalus, kui kasutada Koolielu, sest antud keskkonnas vaadatakse õppematerjal enne avaldamist ainemoderaatori poolt üle.

Analüüsimiseks valisin enda loodud psühholoogia e-õppe kursuse raames loodud blogi. Autori kohta saab sellel lehel teada ainult eesnime, sest blogi luues soovisin ma jääda anonüümseks. Samuti ei ole ma sellele lisanud ühtegi litsentsi, et kas ja kuidas võiksid teised seda õppematerjali kasutada ja levitada. Vaadates praegu uuesti üle postitusi, mida olen loonud, selgus et osade juures puudusid viited ning teose autorid. Olen lisanud küll lingid, kust on materjal võetud ja kui avada link, siis saab teada ka kes on antud õppematerjali autor ning selgub, et temagi pole lisanud ühtegi litsentsi loodud õppematerjalile. Fotosid ei ole ma lisanud, seega selle reegli vastu pole olnud võimalik eksida.

Seega õppematerjalide autoriõiguse teema on minu jaoks jätkuvalt selline, mille osas on mul veel palju õppida. Kui olen antud teema osas ennast piisavalt harinud, siis sooviksin ka kolleegidele seda tarkust jagada.

Tähelepanekuid lugemismaterjalist:

• Vastavalt autoriõiguse seadusele lähevad otseste tööülesannete täitmise käigus loodud teoste varalised õigused üle tööandjale. 
• Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil.
• Autori isiklikud õigused on autoriga lahutamatult seotud ning neid ei saa müüa ega ära võtta. 
• Erinevalt isiklikest õigustest on varalisi õigusi võimalik müüa, samuti võib anda litsentsi nende kasutamiseks teiste isikute poolt.
• Autoriõiguse põhimõtted on pärinevad suures osas 19. sajandi lõpust (Berni konventsioon võeti vastu aastal 1886) ning ei arvesta muutunud olukorraga, kus Internet on loonud igaühele lihtsad võimalused teoste avaldamiseks, kopeerimiseks, muutmiseks ja levitamiseks.
• Iga Creative Commons litsentsiga kaasneb Share õigus, mis lubab teose kasutajal seda kopeerida ja levitada. 
• Et oma õppematerjali Creative Commons litsentsi alusel jagada, peavad kõik õppematerjali koostamisel kasutatud teiste autorite teosed ka vastava litsentsi valikut võimaldama. 
• Vistutamine võimaldab lisada oma õppematerjalidesse ka täielikult autoriõigusega kaitstud sisu.

Kasutatud allikad:

http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-autorioigus/

Link ülesande püstitusele:
http://oppematerjalid.wordpress.com/2014/03/31/viies-teema-oppematerjalide-autorioigus-3/

Neljas teema: Uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks

Tutvuge lugemismaterjaliga, katsetage teile enam huvipakkuvaid vahendeid ning kirjutage selle kogemuse põhjal ajaveebipostitus.

Seekordseks ülesandeks oli tutvuda uute tehnoloogiatega õppematerjalide koostamiseks. Tutvusin ülesande juures olevate videotega, mis olid väga huvitavad. Appel on loonud tasuta tarkvara iBooks Author, mis võimaldab koostada interaktiivseid õpikuid, millele on võimalik lisada pildigaleriisid, heli- ja videoklippe, esitlusi, kolmemõõtmelisi mudeleid ja harjutusi. Harjutused võimaldavad valikvastustega küsimusi ja sildi pildile lohistamise ülesandeid. Puuduseks on see, et iBooks Author töötab ainult Mac arvutitel ning õpikud vajavad tööks iPad tahvelarvuteid iBooks tarkvaraga või Mac arvuteid uusima operatsioonisüsteemiga Mac OS X 10.9. Õpikuid saab küll eksportida ka PDF failidena, kuid sel juhul kaob kogu interaktiivsus.

Kui paberkandjal raamat ja õpik on füüsiliselt suhteliselt sarnased, siis e-raamatu ja e-õpiku puhul võib ette näha mitmeid erinevusi:

• Erinevalt ilukirjanduslikest raamatutest ei moodusta õpiku monoliitset tervikut: e-õpikut saab müüa üksikute peatükkidena, neid erinevas järjekorras kokku panna jne.
• e-õpik sisaldab simulatsioone, harjutusi ja muud interaktiivset sisu.
• e-õpik võimaldab jälgida õppija edenemist ning õpiku sisu sellele vastavalt kohandada.
• e-õpik võimaldab õppijatel lisada märkmeid, näha teiste õppijate märkmeid jne (H. Põldoja).

Tutvusin lähemalt PressBooks WordPress peale ehitatud e-raamatute koostamise vahendiga. Valminud raamatut on võimalik eksportida EPUB, MOBI ja PDF formaadis. PressBooks on võimalik kasutada tasuta teenusena PressBooks.com lehel või paigaldada vaba tarkvarana oma serverisse. 

Minu e-õpiku katsetust saab vaadata siin. Kahjuks ei ole see õpik kuigi interaktiivne, pigem selline tavalise õpiku sarnane. Ainuke erinevus tavalisest õpikust on see, et sain lisada viite videole ja klikates lingil suunatakse õppija youtube keskkonda, kus saab filmi vaadata. Küllaltki lihtne keskkond e-õpiku loomiseks. Kolmemõõtmelisi mudeleid ei saa lisada, samuti ei saa lisada lohistamise ülesandeid.

Interaktiivsete tahvlitega olen kokku puutunud väga põgusalt, sest meie koolis on ainult üks selline tahvel ning seega pole võimalust sellega töötada. Meil on Qomo tahvel, mille omadustega sain tutvuda siis kui see meie kooli toodid ning tehti tutvustav koolitus. Tutvusin ka SMART Notebook tarkvara videoga ning leian, et selle funktsioonid on küllaltki sarnased Qomo interaktiivse tahvliga.

Kasutatud allikad:

http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/uued-tehnoloogiad-oppematerjalide-koostamiseks/

Link ülesande püstitusele:
http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/uued-tehnoloogiad-oppematerjalide-koostamiseks/

Kolmas teema: arvutipõhine testimine

Teie ülesandeks on tutvuda lugemismaterjalidega ning valida üks teile uus testide koostamise vahend ja koostage seal 3…5 eri tüüpi küsimusest koosnev test (sõltuvalt vahendi võimalustest). Kirjutage ajaveebipostitusse oma kogemused vahendi kasutamisest ning lisage link koostatud testile.

Varem olen teste koostanud Hot Potatoes, Kubbu`s ja õpimängude keskkonnas LearningApps.
Uueks keskkonnaks testide koostamisel valisin QuizStar, mis oli küllaltki lihtne, kui on varasemaid kogemusi testide koostamise keskkondadega ning kui inglise keelsetest tööjuhenditest arusaamine ei vamista raskusi.
Esmalt tuli luua õpetaja konto, seejärel luua klass ning õpilased sellesse klassi. Õpilasi saab klassi lisada õpetaja ja selleks on kaks võimalust:
1. õpilasel on konto olemas, siis saab lisada õpilase kasutajanime
2. õpetaja loob õpilasele ise konto.

Õpetaja saab lihtsalt luua testi, milles saab esitada valikvastustega küsimusi, millel võib olla üks või mitu õiget vastust. Teste saab teha ka fotodega ning selleks tuleb sisestada internetist võetud piltide puhul HTML kood.
Testi täitmiseks saab määrata aja, mille jooksul on test aktiivne.
Testile vastanud õpilaste kohta saab õpetaja QuizStar keskkonnas vaadata raportit, et kuidas on õpilased testile vastanud.
Katsetasin keskkonda nii õpetaja, kui õpilase vaatest.
Miinusena tooksin välja selle, et info testi kohta on inglise keelne, seega kui õpilased ei valda keelt, tuleks esimene kord lahendada testi koos, et nad teaksid kuidas seda täita.


Tegin katsetuseks loodud testidest ekraanipildid.

Link ülesande püstitusele:
http://oppematerjalid.wordpress.com/2014/03/06/kolmas-teema-arvutipohine-testimine-2/

Teine teema: õppematerjalide koostamise vahendid

Selle teema ülesanne on järgmine:

Tutvuge lugemismaterjaliga: Õppematerjalide koostamise vahendid
Valige üks lugemismaterjalis tutvustatud õppematerjalide vahend, millega te varem õppematerjali koostanud pole ning katsetage selle abil õppematerjali koostamist. Püüdke kasutada koostamiseks valitud vahendi erinevaid võimalusi, mitte ainult teksti ja piltide lisamist.
Kirjutage saadud kogemuse põhjal ajaveebipostitus, tooge seal välja kasutatud vahendi plussid-miinused ja võrrelge varem teie poolt kasutatud õppematerjalide koostamise vahenditega. Lisage ka link enda koostatud õppematerjalile.

Varem olen põgusalt kokku puutunud LeMill ja myUdutu keskkondadega. myUdutu on lihtne ning kasutada saab erinevaid malle, õppematerjalid esitatakse slaididena. Näide http://publish.myudutu.com/published/launcheval/50371/Course104498/Launch.html
Kodutöö eesmärgiks oli katsetada ühte uut õppematerjali koostamise keskkonda, mina valisin tutvumiseks Connexions (http://cnx.org/) keskkonna.
Väga lihtne võimalus Word`i dokumente laadida, muuta ning seejärel avaldada.
Lisaks Word`i dokumendi lisamisele katsetasin teisi variante, mida antud keskkond pakkus. Lihtne on luua loetelusid, tabeleid, seega kõike mida on vaja veebipõhise õpiku koostamiseks. Lehe loomise juures võib plussiks, kuid samas ka miinuseks tuua seda, et mallid on ette antud ja pead vaid õige leidma ning enda asju sisestama hakkama. Kui midagi läheb valesti, siis tuleb kohe veateade ning jätkata ei saa enne, kui viga on parandatud.
Kõige suuremaks miinuseks on see, et lehe laadimine võtab kaua aega.

Kasutatud allikad:


Link ülesande püstitusele:
http://oppematerjalid.wordpress.com/2014/02/19/teine-teema-oppematerjalide-koostamise-vahendid-3/

Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Senised kokkupuuted õpiobjektidega on olnud nii enne ülikooli õppima asumist, kui ka õpingute ajal. Varem olen osalenud DigiTiigri koolitustel, kus sai näha eelnevatel kursustel loodud veebipõhiseid õppematerjale, kui ka ise luua digitaalseid õppematerjale. Ülikooli õpingute ajal puutusin õpiobjekti mõistega kokku kursusel "Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud".

Praegu olen oma töös kasutaunud Koolibri poolt CD plaatidele salvestatud õppematerjale, mis on mõeldud õpikute ja töövihikute täitmisel abistavaks vahendiks ja seda just 1. klassi õpilaste puhul, sest nende jaoks on suhteliselt keeruline aru saada kuhu tuleb vastus kirjutada. Samas leian, et selline tegevus pärsib õppija õppimist, sest õpilane ei peagi tekstist aru saama, vaid lihtsalt kirjutab sõna lünka ja sellega asi piirdub. Samas on ka huvitavaid lisamaterjale, näiteks loodusõpetuses fotod loomadest, loomade hääled. Õpetaja jaoks on see hea, sest saab hoida aega kokku, aga samas kaob isikupärane õppetund.

Veel olen kasutanud Koolielu ja Miksikest kust olen saanud mõtteid ja ideid ning nende põhjal koostanud ise uue õppematerjali, sest tavaliselt ei leidu just mulle ja minu klassile sobivat õppematerjali. Põgus kokkupuude on olnud ka e-Õppe Arenduskeskuse repositooriumiga, kui osalesin DigiTiigri koolitusel ning koolitaja oli enda loodud materjale sinna üles pannud. Samuti olen mõned korrad otsinud õppematerjale LeMill keskkonnast. Viimane kokkupuude selle keskkonnaga oli, kui otsin Mart Laanpere koostatud materjale. 
Veel olen vahel kasutanud YouTube, kui on olnud vaja luua mingit õppematerjali, siis on hea vaadata õppevideot.

Lugemismaterjali "Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse" põhjal tegin enda jaoks kokkuvõtte: õpiobjekti mõiste, standardi, repositooriumi ja referatooriumi kohta.
Õpiobjekti mõiste. Eesti keeles on paralleelselt õpiobjekti mõistega kasutusel järgmised mõisted: sisupaketid, e-õppematerjalid, elektroonilised õppematerjalid, veebipõhised õppematerjalid, digitaalsed õppematerjalid, e-õppevara, avatud õppematerjalid, elektroonsed õppematerjalid.

Õpiobjektide standard SCORM toob välja järgmised 6 tunnust, millele õpiobjekt peaks vastama: käideldavus (accessibility), kohandatavus (adaptability), kokkuhoid (affordability), vastupidavus (durability), koostalitlusvõime (interoperability), korduvkasutus (reusability).

Õpiobjektide repositooriumid on spetsiaalsed andmebaasirakendused elektrooniliste õppematerjalide ja neid kirjeldavate metaandmete hoidmiseks. Õpiobjektide repositooriumid võimaldavad enamasti seada piiranguid õpiobjektide kättesaadavusele. Samuti võimaldavad repositooriumid enamasti saada ülevaadet õppematerjalide kasutamise kohta.

Õpiobjektide repositooriumide üheks eriliigiks on referatooriumid, mille puhul hoitakse andmebaasis ainult õpiobjektide metaandmeid. Õppematerjal ise paikneb kas mõnes teises repositooriumis või autori personaalses veebikeskkonnas. On ka repositooriume, mis võimaldavad nii õppematerjale oma andmebaasi laadida kui ka lihtsalt viitekirjeid avaldada.



Kasutatud allikas

Põldoja H. Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/sissejuhatus-digitaalsetesse-oppematerjalidesse/ [Loetud 9.02.2014]

Link ülesande püstitusele:

http://oppematerjalid.wordpress.com/2014/02/03/esimene-teema-opiobjekti-moiste-ja-oppematerjalide-levitamise-vahendid-2/