Neljas teema: Uued tehnoloogiad õppematerjalide koostamiseks

Tutvuge lugemismaterjaliga, katsetage teile enam huvipakkuvaid vahendeid ning kirjutage selle kogemuse põhjal ajaveebipostitus.

Seekordseks ülesandeks oli tutvuda uute tehnoloogiatega õppematerjalide koostamiseks. Tutvusin ülesande juures olevate videotega, mis olid väga huvitavad. Appel on loonud tasuta tarkvara iBooks Author, mis võimaldab koostada interaktiivseid õpikuid, millele on võimalik lisada pildigaleriisid, heli- ja videoklippe, esitlusi, kolmemõõtmelisi mudeleid ja harjutusi. Harjutused võimaldavad valikvastustega küsimusi ja sildi pildile lohistamise ülesandeid. Puuduseks on see, et iBooks Author töötab ainult Mac arvutitel ning õpikud vajavad tööks iPad tahvelarvuteid iBooks tarkvaraga või Mac arvuteid uusima operatsioonisüsteemiga Mac OS X 10.9. Õpikuid saab küll eksportida ka PDF failidena, kuid sel juhul kaob kogu interaktiivsus.

Kui paberkandjal raamat ja õpik on füüsiliselt suhteliselt sarnased, siis e-raamatu ja e-õpiku puhul võib ette näha mitmeid erinevusi:

• Erinevalt ilukirjanduslikest raamatutest ei moodusta õpiku monoliitset tervikut: e-õpikut saab müüa üksikute peatükkidena, neid erinevas järjekorras kokku panna jne.
• e-õpik sisaldab simulatsioone, harjutusi ja muud interaktiivset sisu.
• e-õpik võimaldab jälgida õppija edenemist ning õpiku sisu sellele vastavalt kohandada.
• e-õpik võimaldab õppijatel lisada märkmeid, näha teiste õppijate märkmeid jne (H. Põldoja).

Tutvusin lähemalt PressBooks WordPress peale ehitatud e-raamatute koostamise vahendiga. Valminud raamatut on võimalik eksportida EPUB, MOBI ja PDF formaadis. PressBooks on võimalik kasutada tasuta teenusena PressBooks.com lehel või paigaldada vaba tarkvarana oma serverisse. 

Minu e-õpiku katsetust saab vaadata siin. Kahjuks ei ole see õpik kuigi interaktiivne, pigem selline tavalise õpiku sarnane. Ainuke erinevus tavalisest õpikust on see, et sain lisada viite videole ja klikates lingil suunatakse õppija youtube keskkonda, kus saab filmi vaadata. Küllaltki lihtne keskkond e-õpiku loomiseks. Kolmemõõtmelisi mudeleid ei saa lisada, samuti ei saa lisada lohistamise ülesandeid.

Interaktiivsete tahvlitega olen kokku puutunud väga põgusalt, sest meie koolis on ainult üks selline tahvel ning seega pole võimalust sellega töötada. Meil on Qomo tahvel, mille omadustega sain tutvuda siis kui see meie kooli toodid ning tehti tutvustav koolitus. Tutvusin ka SMART Notebook tarkvara videoga ning leian, et selle funktsioonid on küllaltki sarnased Qomo interaktiivse tahvliga.

Kasutatud allikad:

http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/uued-tehnoloogiad-oppematerjalide-koostamiseks/

Link ülesande püstitusele:
http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/uued-tehnoloogiad-oppematerjalide-koostamiseks/

Kolmas teema: arvutipõhine testimine

Teie ülesandeks on tutvuda lugemismaterjalidega ning valida üks teile uus testide koostamise vahend ja koostage seal 3…5 eri tüüpi küsimusest koosnev test (sõltuvalt vahendi võimalustest). Kirjutage ajaveebipostitusse oma kogemused vahendi kasutamisest ning lisage link koostatud testile.

Varem olen teste koostanud Hot Potatoes, Kubbu`s ja õpimängude keskkonnas LearningApps.
Uueks keskkonnaks testide koostamisel valisin QuizStar, mis oli küllaltki lihtne, kui on varasemaid kogemusi testide koostamise keskkondadega ning kui inglise keelsetest tööjuhenditest arusaamine ei vamista raskusi.
Esmalt tuli luua õpetaja konto, seejärel luua klass ning õpilased sellesse klassi. Õpilasi saab klassi lisada õpetaja ja selleks on kaks võimalust:
1. õpilasel on konto olemas, siis saab lisada õpilase kasutajanime
2. õpetaja loob õpilasele ise konto.

Õpetaja saab lihtsalt luua testi, milles saab esitada valikvastustega küsimusi, millel võib olla üks või mitu õiget vastust. Teste saab teha ka fotodega ning selleks tuleb sisestada internetist võetud piltide puhul HTML kood.
Testi täitmiseks saab määrata aja, mille jooksul on test aktiivne.
Testile vastanud õpilaste kohta saab õpetaja QuizStar keskkonnas vaadata raportit, et kuidas on õpilased testile vastanud.
Katsetasin keskkonda nii õpetaja, kui õpilase vaatest.
Miinusena tooksin välja selle, et info testi kohta on inglise keelne, seega kui õpilased ei valda keelt, tuleks esimene kord lahendada testi koos, et nad teaksid kuidas seda täita.


Tegin katsetuseks loodud testidest ekraanipildid.

Link ülesande püstitusele:
http://oppematerjalid.wordpress.com/2014/03/06/kolmas-teema-arvutipohine-testimine-2/

Teine teema: õppematerjalide koostamise vahendid

Selle teema ülesanne on järgmine:

Tutvuge lugemismaterjaliga: Õppematerjalide koostamise vahendid
Valige üks lugemismaterjalis tutvustatud õppematerjalide vahend, millega te varem õppematerjali koostanud pole ning katsetage selle abil õppematerjali koostamist. Püüdke kasutada koostamiseks valitud vahendi erinevaid võimalusi, mitte ainult teksti ja piltide lisamist.
Kirjutage saadud kogemuse põhjal ajaveebipostitus, tooge seal välja kasutatud vahendi plussid-miinused ja võrrelge varem teie poolt kasutatud õppematerjalide koostamise vahenditega. Lisage ka link enda koostatud õppematerjalile.

Varem olen põgusalt kokku puutunud LeMill ja myUdutu keskkondadega. myUdutu on lihtne ning kasutada saab erinevaid malle, õppematerjalid esitatakse slaididena. Näide http://publish.myudutu.com/published/launcheval/50371/Course104498/Launch.html
Kodutöö eesmärgiks oli katsetada ühte uut õppematerjali koostamise keskkonda, mina valisin tutvumiseks Connexions (http://cnx.org/) keskkonna.
Väga lihtne võimalus Word`i dokumente laadida, muuta ning seejärel avaldada.
Lisaks Word`i dokumendi lisamisele katsetasin teisi variante, mida antud keskkond pakkus. Lihtne on luua loetelusid, tabeleid, seega kõike mida on vaja veebipõhise õpiku koostamiseks. Lehe loomise juures võib plussiks, kuid samas ka miinuseks tuua seda, et mallid on ette antud ja pead vaid õige leidma ning enda asju sisestama hakkama. Kui midagi läheb valesti, siis tuleb kohe veateade ning jätkata ei saa enne, kui viga on parandatud.
Kõige suuremaks miinuseks on see, et lehe laadimine võtab kaua aega.

Kasutatud allikad:


Link ülesande püstitusele:
http://oppematerjalid.wordpress.com/2014/02/19/teine-teema-oppematerjalide-koostamise-vahendid-3/

Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Senised kokkupuuted õpiobjektidega on olnud nii enne ülikooli õppima asumist, kui ka õpingute ajal. Varem olen osalenud DigiTiigri koolitustel, kus sai näha eelnevatel kursustel loodud veebipõhiseid õppematerjale, kui ka ise luua digitaalseid õppematerjale. Ülikooli õpingute ajal puutusin õpiobjekti mõistega kokku kursusel "Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud".

Praegu olen oma töös kasutaunud Koolibri poolt CD plaatidele salvestatud õppematerjale, mis on mõeldud õpikute ja töövihikute täitmisel abistavaks vahendiks ja seda just 1. klassi õpilaste puhul, sest nende jaoks on suhteliselt keeruline aru saada kuhu tuleb vastus kirjutada. Samas leian, et selline tegevus pärsib õppija õppimist, sest õpilane ei peagi tekstist aru saama, vaid lihtsalt kirjutab sõna lünka ja sellega asi piirdub. Samas on ka huvitavaid lisamaterjale, näiteks loodusõpetuses fotod loomadest, loomade hääled. Õpetaja jaoks on see hea, sest saab hoida aega kokku, aga samas kaob isikupärane õppetund.

Veel olen kasutanud Koolielu ja Miksikest kust olen saanud mõtteid ja ideid ning nende põhjal koostanud ise uue õppematerjali, sest tavaliselt ei leidu just mulle ja minu klassile sobivat õppematerjali. Põgus kokkupuude on olnud ka e-Õppe Arenduskeskuse repositooriumiga, kui osalesin DigiTiigri koolitusel ning koolitaja oli enda loodud materjale sinna üles pannud. Samuti olen mõned korrad otsinud õppematerjale LeMill keskkonnast. Viimane kokkupuude selle keskkonnaga oli, kui otsin Mart Laanpere koostatud materjale. 
Veel olen vahel kasutanud YouTube, kui on olnud vaja luua mingit õppematerjali, siis on hea vaadata õppevideot.

Lugemismaterjali "Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse" põhjal tegin enda jaoks kokkuvõtte: õpiobjekti mõiste, standardi, repositooriumi ja referatooriumi kohta.
Õpiobjekti mõiste. Eesti keeles on paralleelselt õpiobjekti mõistega kasutusel järgmised mõisted: sisupaketid, e-õppematerjalid, elektroonilised õppematerjalid, veebipõhised õppematerjalid, digitaalsed õppematerjalid, e-õppevara, avatud õppematerjalid, elektroonsed õppematerjalid.

Õpiobjektide standard SCORM toob välja järgmised 6 tunnust, millele õpiobjekt peaks vastama: käideldavus (accessibility), kohandatavus (adaptability), kokkuhoid (affordability), vastupidavus (durability), koostalitlusvõime (interoperability), korduvkasutus (reusability).

Õpiobjektide repositooriumid on spetsiaalsed andmebaasirakendused elektrooniliste õppematerjalide ja neid kirjeldavate metaandmete hoidmiseks. Õpiobjektide repositooriumid võimaldavad enamasti seada piiranguid õpiobjektide kättesaadavusele. Samuti võimaldavad repositooriumid enamasti saada ülevaadet õppematerjalide kasutamise kohta.

Õpiobjektide repositooriumide üheks eriliigiks on referatooriumid, mille puhul hoitakse andmebaasis ainult õpiobjektide metaandmeid. Õppematerjal ise paikneb kas mõnes teises repositooriumis või autori personaalses veebikeskkonnas. On ka repositooriume, mis võimaldavad nii õppematerjale oma andmebaasi laadida kui ka lihtsalt viitekirjeid avaldada.



Kasutatud allikas

Põldoja H. Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/sissejuhatus-digitaalsetesse-oppematerjalidesse/ [Loetud 9.02.2014]

Link ülesande püstitusele:

http://oppematerjalid.wordpress.com/2014/02/03/esimene-teema-opiobjekti-moiste-ja-oppematerjalide-levitamise-vahendid-2/

Õpileping

Teema
Digitaalsete õppematerjalide koostamine

Eesmärgid  
Soovin saada teadmisi ja oskusi uute tehnoloogiate kasutamise kohta õppetöös.
Katsetada erinevaid õppematerjalide koosatmise programme.
Jõuda selgusele, milline on usaldusväärne ning kvaliteetne õppematerjal.

Strateegiad
Osalen kontaktpäevadel.
Loen ja töötan läbi kursusel pakutavad õppematerjalid.
Täidan ülesanded õigeaegselt.
Tutvun kurusekaaslaste töödega ja annan tagasisidet.
Katsetan uusi tehnoloogiaid.
Rakendan õpitud teadmisi tööde koostamisel.

Vahendid/ressursid
Tööde koostamisel kasutan võimalikult palju erinevaid vahendeid: arvuti, veebimaterjalid, raamatud.
Püüan kasutada aega ratsionaalselt ning püsida endale seatud ajagraafikus.

Hindamine
Töötan läbi võimalikult palju õppejõu poolt pakutavat materjali ning vajadusel otsin ka ise vastava teema kohta infot.
Püüan sooritada kodutööd õigeaegselt.
Annan kursusekaaslaste töödele tagasisidet.
Osalen aktiivselt rühmatöös.
Oskan luua õpiobjekte, mis on huvitavad ja vastavad üldistele kvaliteedinõuetele.

Refleksioon – Mis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Mis on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mida ma peaksin järgmisena tegema?

Osalesin kõikidel kontaktpäevadel, lugesin kursusel pakutud õppematerjalid läbi ning panin kirja minu jaoks olulisema. Lugesin kursusekaaslaste töid ning vähemalt ühele andsin kirjalikult tagasisidet. Katsetasin uusi tehnoloogiaid ning jagasin neid ka enda kooli õpetajatele. Osalesin aktiivselt rühmatöös. Kodutööd said tehtud õigeaegselt.
Vaeva pean kindlasti nägema loetud materjalide nõuetekohase reflekteerimise ning viitamisega. Loomulikult peaksin panema suuremat rõhku inglise keele õppimisele, aga kahjuks on seda väga raske teha, kui käia täiskoormusega tööl ning lisaks sellele veel õppida, aga loomulikult püüan ma selles osas areneda.

http://oppematerjalid.wordpress.com/opijuhis/mis-on-opileping/