Kuues teema: õppematerjalide koostamise protsess ja kvaliteet

Selle teema ülesandeks on tutvuda lugemismaterjalidega ning panna lugemismaterjalide ja oma kogemuse põhjal kokku “Kvaliteetse digitaalse õppematerjali 10 käsku”. Lisaks 10 käsule võiksite oma blogipostitusse lisada ka muud mõtted õppematerjalide kvaliteedi teemal ning jälgida kaasõppijate postitusi ja kommentaare.

Õppematerjalide loomise osas vahet ei ole kas koostad selle digitaalselt või mitte, sest mõlemal juhul tuleb mõelda kvaliteedi peale. Üks oluline vahe on selles, et digitaalse õppematerjali puhul saab seda muuta õppijale huvitavamaks, mitmekesisemaks ning muudatuste sisseviimine on lihtsam. Õppematerjalide koostamine peaks olema loojale huvipakkuv ning tulema soovist ise midagi teha, mitte vajadusest kellelegi tõestada, et saan sellega hakkama. Tulemuse üle peaks olema õnnelik nii selle looja, kui kasutajad. Keegi ei tea, kui kaua õppematerjali loomine aega võttis, vaid kõik näevad valmis tulemust, seega ei tohiks neid luua kiirustades.

Kvaliteetse digitaalse õppematerjali 10 käsku

1. Eesmärgid - mõtle, kellele ja miks sa üldse õppematerjali looma hakkad
2. Keskkond - vali sihtgrupile vastav keskkond
3. Teema - püsi teemas, ära kaldu kõrvale
4. Arvesta sihtgrupiga - arvesta eakohase tekstiga
5. Kontrolli õigekirja - kellelegi ei meeldi lugeda vigast õppematerjali
6. Viitamine - et viitamine poleks viitamise pärast ja ei muutuks koormavaks, st viited peavad olema, aga niimoodi pandud, et see ei segaks õppimist
7. Kasutamismugavus - õppematerjal peaks töötama võimalikult paljude seadmetega
8. Autoriõigused - jälgi, et autor lubab enda koostatud materjale kasutada ning luba ka enda poolt loodud materjale kasutada
9. Atraktiivsus - õppematerjali koostades mõtle sellele, et see oleks õppijale huvitav, aga ära ainult üle pinguta
10. Hinnang - esmase hinnangu saamiseks kasuta kolleegide abi, et näha õppematerjali läbi teiste silmade ning arvesta soovitustega

Loetud materjalidest tooksin välja ADDIE mudeli, mis jagab õpisüsteemide arenduse viieks etapiks:

analüüsi etapp (ingl Analysis);

kavandamise etapp (ingl Design);

väljatöötamise etapp (ingl Development);

kasutamise etapp (ingl Implementation);

hinnangu andmise etapp (ingl Evaluation).

Kasutatud allikad

http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-koostamise-protsess-ja-kvaliteet/

Link ülesande püstitusele:

http://oppematerjalid.wordpress.com/2014/04/18/viimane-teema-oppematerjalide-koostamise-protsess-ja-kvaliteet/

Viies teema: õppematerjalide autoriõigus

Teie ülesanne on järgmine:

• Tutvuge lugemismaterjaliga.
• Analüüsige ühte enda tehtud õppematerjali või mõnest Eesti repositooriumist leitud õppematerjali autoriõiguste järgmise seisukohast. Kas õppematerjali loomisel kasutatud teiste autorite teostele on selgelt viidatud? Kas illustratsioonide kasutamisel on järgitud autoriõiguse reegleid? Kas õppematerjalile litsentsi valides on lähtutud piirangutest, mida seavad selle loomisel kasutatud materjalide litsentsid? Jne. Proovige leida avatud sisulitsentsiga alternatiivid ilma loata kasutatud fotodele ja tekstidele.
• Kirjutage ajaveebipostitus ja lisage sinna oma mõtted autoriõiguste ja avatuse teemadel.

Esimesed kokkupuuted antud teemaga ulatuvad põhikooliaega, kui tuli koostada referaate, mille puhul õpetaja rääkis kasutatud kirjandusele viitamisest. Seega referaate ja uurimistöid koostades oleme teadlikud, et kõik kasutatud allikad peavad olema viidatud autori nime ning teosega. 

Veebipõhiselt puutuasin ma litsentside teemaga kokku, kui osalesin Tiigrihüppe koolitusel, mille käigus tuli enda loodud fotodele juurde lisada, millistel alustel võib fotot kasutada.

Ise õppematerjale koostades unusatatakse tihi enda nimi autorina üldse kirja panemata ning samuti ei lisata, millistel alustel võib koostatud materjali kasutada. Kõige sagedamini eksitakse internetist leitud fotode avaldamisega. Isegi olen tihti otsinud mõne kuulutuse jaoks fotosid ning sel juhul olen püüdnud meeles pidanud, et pean kontrollima, kas võin seda kasutada või on sellele fotole lisatud mõni CC litsentsidest. Õppematerjale luues oleks hea, kui antud valdkonna asjatundja vaataks selle üle ning jagaks soovitusi. Selles osas on hea võimalus, kui kasutada Koolielu, sest antud keskkonnas vaadatakse õppematerjal enne avaldamist ainemoderaatori poolt üle.

Analüüsimiseks valisin enda loodud psühholoogia e-õppe kursuse raames loodud blogi. Autori kohta saab sellel lehel teada ainult eesnime, sest blogi luues soovisin ma jääda anonüümseks. Samuti ei ole ma sellele lisanud ühtegi litsentsi, et kas ja kuidas võiksid teised seda õppematerjali kasutada ja levitada. Vaadates praegu uuesti üle postitusi, mida olen loonud, selgus et osade juures puudusid viited ning teose autorid. Olen lisanud küll lingid, kust on materjal võetud ja kui avada link, siis saab teada ka kes on antud õppematerjali autor ning selgub, et temagi pole lisanud ühtegi litsentsi loodud õppematerjalile. Fotosid ei ole ma lisanud, seega selle reegli vastu pole olnud võimalik eksida.

Seega õppematerjalide autoriõiguse teema on minu jaoks jätkuvalt selline, mille osas on mul veel palju õppida. Kui olen antud teema osas ennast piisavalt harinud, siis sooviksin ka kolleegidele seda tarkust jagada.

Tähelepanekuid lugemismaterjalist:

• Vastavalt autoriõiguse seadusele lähevad otseste tööülesannete täitmise käigus loodud teoste varalised õigused üle tööandjale. 
• Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil.
• Autori isiklikud õigused on autoriga lahutamatult seotud ning neid ei saa müüa ega ära võtta. 
• Erinevalt isiklikest õigustest on varalisi õigusi võimalik müüa, samuti võib anda litsentsi nende kasutamiseks teiste isikute poolt.
• Autoriõiguse põhimõtted on pärinevad suures osas 19. sajandi lõpust (Berni konventsioon võeti vastu aastal 1886) ning ei arvesta muutunud olukorraga, kus Internet on loonud igaühele lihtsad võimalused teoste avaldamiseks, kopeerimiseks, muutmiseks ja levitamiseks.
• Iga Creative Commons litsentsiga kaasneb Share õigus, mis lubab teose kasutajal seda kopeerida ja levitada. 
• Et oma õppematerjali Creative Commons litsentsi alusel jagada, peavad kõik õppematerjali koostamisel kasutatud teiste autorite teosed ka vastava litsentsi valikut võimaldama. 
• Vistutamine võimaldab lisada oma õppematerjalidesse ka täielikult autoriõigusega kaitstud sisu.

Kasutatud allikad:

http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-autorioigus/

Link ülesande püstitusele:
http://oppematerjalid.wordpress.com/2014/03/31/viies-teema-oppematerjalide-autorioigus-3/