pühapäev, 9. veebruar 2014

Õpiobjekti mõiste ja õppematerjalide levitamise vahendid

Senised kokkupuuted õpiobjektidega on olnud nii enne ülikooli õppima asumist, kui ka õpingute ajal. Varem olen osalenud DigiTiigri koolitustel, kus sai näha eelnevatel kursustel loodud veebipõhiseid õppematerjale, kui ka ise luua digitaalseid õppematerjale. Ülikooli õpingute ajal puutusin õpiobjekti mõistega kokku kursusel "Õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud".

Praegu olen oma töös kasutaunud Koolibri poolt CD plaatidele salvestatud õppematerjale, mis on mõeldud õpikute ja töövihikute täitmisel abistavaks vahendiks ja seda just 1. klassi õpilaste puhul, sest nende jaoks on suhteliselt keeruline aru saada kuhu tuleb vastus kirjutada. Samas leian, et selline tegevus pärsib õppija õppimist, sest õpilane ei peagi tekstist aru saama, vaid lihtsalt kirjutab sõna lünka ja sellega asi piirdub. Samas on ka huvitavaid lisamaterjale, näiteks loodusõpetuses fotod loomadest, loomade hääled. Õpetaja jaoks on see hea, sest saab hoida aega kokku, aga samas kaob isikupärane õppetund.

Veel olen kasutanud Koolielu ja Miksikest kust olen saanud mõtteid ja ideid ning nende põhjal koostanud ise uue õppematerjali, sest tavaliselt ei leidu just mulle ja minu klassile sobivat õppematerjali. Põgus kokkupuude on olnud ka e-Õppe Arenduskeskuse repositooriumiga, kui osalesin DigiTiigri koolitusel ning koolitaja oli enda loodud materjale sinna üles pannud. Samuti olen mõned korrad otsinud õppematerjale LeMill keskkonnast. Viimane kokkupuude selle keskkonnaga oli, kui otsin Mart Laanpere koostatud materjale. 
Veel olen vahel kasutanud YouTube, kui on olnud vaja luua mingit õppematerjali, siis on hea vaadata õppevideot.

Lugemismaterjali "Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse" põhjal tegin enda jaoks kokkuvõtte: õpiobjekti mõiste, standardi, repositooriumi ja referatooriumi kohta.
Õpiobjekti mõiste. Eesti keeles on paralleelselt õpiobjekti mõistega kasutusel järgmised mõisted: sisupaketid, e-õppematerjalid, elektroonilised õppematerjalid, veebipõhised õppematerjalid, digitaalsed õppematerjalid, e-õppevara, avatud õppematerjalid, elektroonsed õppematerjalid.

Õpiobjektide standard SCORM toob välja järgmised 6 tunnust, millele õpiobjekt peaks vastama: käideldavus (accessibility), kohandatavus (adaptability), kokkuhoid (affordability), vastupidavus (durability), koostalitlusvõime (interoperability), korduvkasutus (reusability).

Õpiobjektide repositooriumid on spetsiaalsed andmebaasirakendused elektrooniliste õppematerjalide ja neid kirjeldavate metaandmete hoidmiseks. Õpiobjektide repositooriumid võimaldavad enamasti seada piiranguid õpiobjektide kättesaadavusele. Samuti võimaldavad repositooriumid enamasti saada ülevaadet õppematerjalide kasutamise kohta.


Õpiobjektide repositooriumide üheks eriliigiks on referatooriumid, mille puhul hoitakse andmebaasis ainult õpiobjektide metaandmeid. Õppematerjal ise paikneb kas mõnes teises repositooriumis või autori personaalses veebikeskkonnas. On ka repositooriume, mis võimaldavad nii õppematerjale oma andmebaasi laadida kui ka lihtsalt viitekirjeid avaldada.



Kasutatud allikas

Põldoja H. Sissejuhatus digitaalsetesse õppematerjalidesse http://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/sissejuhatus-digitaalsetesse-oppematerjalidesse/ [Loetud 9.02.2014]

Link ülesande püstitusele:
http://oppematerjalid.wordpress.com/2014/02/03/esimene-teema-opiobjekti-moiste-ja-oppematerjalide-levitamise-vahendid-2/

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar